ma

kolisin ära, ei teagi, miks.

hele.wordpress.com

imelik on olla tagasi,

ehkki nüüdseks juba natuke vähem. hommikune masinakohv ja valged soojad päikesekiired ja tartu buss ootavad mind juba homme.

just wait until monday, that's what i say.

ma ei ole kirjutanud sellest, kuidas ma õega blackpooli pleasure beach lõbustuspargis käisin ja läbimärjaks sain, sest ei raatsinud £1 vihmakeepi osta, et valhalla-nimelise veeatraktsiooni peale minna ja kuidas ma ikka väike tüdruk olen, kelles kõik lõbustuspargis leiduv tohutut vaimustust tekitavad
ja ei ole kirjutanud sellest, kuidas siin sajab ja sajab ja ma ülepea aru ei saa, et suvi oleks - kõik ujutab inglismaal üle ja päikest peab hoolega püüdma - ja kui ta tulebki, siis on kaks minutit hiljem jälle paduvihm ja ma ei liialda mitte üks teps, ehkki ka vikerkaared on siin varmad tulema
ja ei ole kirjutanud sellest, kuidas london mulle ikka väga meeldib ja kuidas see linn vibreerib ja lõhnab ja on
sellest ei ole kirjutanud, kuidas mulle tööl isegi meeldib käia, sest seal on need superarmsad inimesed, kes lasevad kõigil olla täpselt need, kes nad on ja on ise lahedad/naljakad/head
ja ma vist ei ole maininud, et kui starbucksis töötada, siis ei ole raske sõltuvusse jääda. kohvist
kas ma olen teile kunagi rääkinud, et teinekord on siin halb ja raske ja natuke igav ja kurb ilma teieta, aga enamuse ajast on hea ja soe ja vaba ja põnev ja armastatud ja hoitud
aga noh, kahe nädala pärast olen ma juba sealsamas tagasi.

tulen koju, 16. juuli

eksole, hommikud on kuidagi nii intiimsed, see aeg, kui ollakse veel kuskil mujal omadega ja vaja on hella ja sooja olemist. oma tekki ja ajalehte ja kohvi ja oma inimesi ja aega.
manchesteris paistis täna päike - tavaliselt kui päike paistab, siis sajab vihma ikka ka (ja on kolmekordsed vikerkaared).. aga täna oli lihtsalt Päike selles lonely planeti reisijuhi sõnul "inglismaa mitteametlikus pealinnas". tegelikult peaksin ma mancist pikemalt kirjutama. ja liverpoolist. täiesti hämmastav, kuidas üksteisele nii lähedal olevad kaks linna saavad nii erinevad olla.
oh, kuulake peter bjorn ja johni "young folks"!
ma pean hakkama kirjutamist harjutama.

me käisime maarjaga barcelonas lõunat söömas! hispaanlased söövad väga väga palju, me ei suutnud eriti järge pidada, ei suutnud oma asjadel ka korralikult silma peal hoida, aga suure asjaajamise ja jooksmise tulemusena läks kõik siiski hästi, naha sai pruuniks ja jalad rakku! tsitrused kasvavad puuotsas ja päike särav taevas seal maal. ja inimestel on lihtsalt hea tuju, sest päike paistab :) minge jalutage la ramblal ja sööge crema catalana maitsega jäätist või minge la catedrala ette ja jooge odavat veini või ronige mäe otsa park güelli juurde ja puhake seal kuskil jalgu, sest see on ikka pärispärisjärsk mägi või minge placa reialile ja sööge paellat ja teeselge, et olete rikkad.. ja siis sõitke valenciasse (bussiga, sest peale placa reialil söömist ei ole teil rongiraha) ja vaadake santiago calatrava katset ühendada loodusest päris vormid futuristliku arhitektuuriga ja siis minge ja ujuge külmas vahemeres ja praadige end nii, et nahk maha tuleb ja siis sööge apelsine! benidormi ärge minge, kui teile just vanad valged inglise puhkajad ei meeldi :)

ja kui te valget ahvi tahate näha, siis teda ei ole enam bcn loomaaias :( vana hea snowflake suri juba neli aastat tagasi.. aga te võite osta dvd!

ps. kui kunagi juhtub nii, et te välismaal passi ära kaotate ja eesti konsulaat väljastab teile eestisse tagasipöördumise loa, siis ärge uskuge neid, kui nad teile väidavad, et te saate sellega ainult eestisse ja välismaa lennujaamade transiittsooni. mujale euroopa liitu saab ka. läbi proovitud :)

kui ma ennast nüüd kiiresti-kiiresti liigutan, siis ei peagi ehk bussiga tööle minema, vaid saan kõndida, mis arvesse võttes seda, et ei saja ja bbc tõestatult üsna täpse ilmateate kohaselt on väljas nii 10 kraadi sooja, tundub hea variant :) mul on lihtsalt kõrini bussist nr 86. eile oli esimene suvepäev ja ma ei tagane sellest, et ma SAIN päikest eile oma vasakule käsivarrele ja põsele.